Kristiina Vain: Täisväärtuslik ülikooliaeg seitsmenda samba fondi stipendiumi toel
Tallinna Prantsuse Lütseumi lõpetanud Kristiina Vain teadis juba varakult, et soovib tulla õppima Tartu Ülikooli, kuna uskus, et just siin on võimalik kogeda päris tudengielu. Kristiina teadis, et Tartu tiksub teistsuguses rütmis kui Tallinn. Neiu valis oma erialaks riigiteadused. Seitsmenda samba fondi stipendiumile kandideeris ta magistriõppes, mil õppis demokraatia ja valitsemise erialal (uue nimega poliitika ja valitsemine digiajastul).
„Olen alati üritanud hästi õppida. Bakalaureuseastme lõpetasin cum laude, magistrantuuris oleks peaaegu samuti läinud, kuid magistritöö ei tulnud „A“,“ räägib Kristiina. „Õpitulemused olid minu jaoks olulised, aga kõige tähtsamaks pidasin ehk kogu ülikoolielu üldisemalt – silmaringi avardamist, uute kogemuste saamist. Soovisin õppimise kõrvalt teha ka muud ägedat, näiteks kuuluda tudengiorganisatsioonidesse,“ lisab ta.
Tunnustus ja tugi
„Seitsmenda samba fondi stipendiaadina valdas mind väga uhke ja hea tunne. Loomulikult oli stipendium suur rahaline tugi, kuid selle saamine oli ka tunnustus tehtud töö eest ning andis kindlust, et teen õiget asja ja teen seda hästi,“ mõtiskleb Kristiina.
„Stipendium kulus suuresti korteri üüri ja kommunaalkulude katmiseks. Sellest oli mulle palju abi ka välis- ja õppereisidel. Käisime näiteks Kopenhaagenis sotsiaalteadusliku metodoloogia seminaril, kus veetsime mitu päeva ja sain toetust päevarahana kasutada. See oli minu jaoks väga-väga tähtis, sest ma ei pidanud muretsema, kuidas end ära elatada ja kas mul pärast reisi veel toidu jaoks raha jätkub,“ meenutab Kristiina, kes käis tol ajal juba ka poole kohaga tööl. „Õppimist ja töötamist ühitada oli kahtlemata raske. Tänu stipendiumile aga teadsin, et kui asjad kuhjuvad, saan tööl koormust vähendada,“ lisab ta.
Juhtimiskogemus ja enesekindlus
Neiu püüdis ülikooliaega täielikult ära kasutada ning liitus õpingute kõrvalt mitme seltsiga. „Olin aastakese AEGEE-Tartus – see on noorteorganisatsioon, mille liikmed tunnevad huvi Euroopa ühiskonna ja kultuuride vastu. Väga toimekas olen olnud Eesti Üliõpilaste Seltsis Põhjala, kuhu astusin 2016. aastal ja mille aktiivne liige olen tänini. Olen tegutsenud organisatsiooni esi- ja abiesimehena, kuulunud mitu korda juhatusse ning korraldanud mitmesuguseid üritusi. Põhjala on mind kindlasti inimesena kujundanud ja andnud mulle tugeva sõpruskonna. Kõige olulisem, mis ma seltsi tegevusest olen saanud, on juhtimiskogemus,“ kirjeldab Kristiina.
„Astuda noore tudengina organisatsiooni, julgeda seal vastu võtta põnevaid ülesandeid, anda endale võimalus eksida keskkonnas, kus mind ümbritsevad toetavad inimesed – sellel on minu jaoks hindamatu väärtus. Olen tänulik, sest seltsi tegevuses osalemine on muutnud mind palju enesekindlamaks. Sellest on mul praegu projekte ja inimesi juhtides palju kasu,“ räägib ta.
„Aktiivne olin ka Rahvusvaheliste Suhete Ringis. Seal tehti raadiosaateid, kirjutati arvamusartikleid, peeti iganädalasi avalikke loenguid. Sain seal kaasa lüüa ürituste korraldamisel, samuti kirjutasin ise artikleid Müürilehte ja koordineerisin kirjutamist. Igal semestril tehti ka välisreise, meie käisime näiteks Vilniuses. See andis suurepärase võimaluse kohtuda erinevate inimestega, nende seas oma ala ekspertidega, ja rääkida vabamas õhkkonnas,“ meenutab Kristiina.
Ta soovitab stipendiumile kandideerida kõigil, kel on head õpitulemused. „Kõige hullem, mis saab juhtuda, on see, et üliõpilane ei osutu valituks, aga siis saab kandideerida mõnel teisel aastal või mõnele teisele stipendiumile. Kui aga hästi läheb, on see suur tunnustus. See tekitab tunde, et sind on märgatud.“
Stipendium annab eelise
Seitsmenda samba fondi annetamine on Kristiina arvates tähtis, kuna elu Tartus on kalliks läinud ja paljude üliõpilaste vanemad ei saa neid rahaliselt toetada.
„Eesmärk peaks olema ju see, et tudeng ei istu ainult loengusaalis, vaid saab lüüa kaasa ka organisatsioonides. Kui ta peab õpingute kõrvalt tööl käima, ei jää selleks ju aega!“ mõtiskleb ta.
„Neil, kel vähegi võimalik, soovitan seitsmenda samba fondi annetada, et muuta praeguste või tulevaste üliõpilaste elu natukenegi lihtsamaks. Oma annetusega saate kaasa aidata sellele, et nende ülikooliaeg oleks võimalikult mitmekülgne ja äge,“ räägib Kristiina, kellel on oma ülikooliajast helged mälestused.
Kristiina kaalub ka doktorantuuri astumist. Praegu töötab ta Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses, kus ta on tegelenud projektijuhtimisega ja täitnud ka analüütikurolli. „Olen väga rahul ja tunnen, et see on täpselt see, mida ma teha tahan. Soovin kindlasti jätkata selles valdkonnas,“ kinnitab ta.